Et kõik ausalt ära rääkida ja endale sellega hunnik tuhka pähe raputada, alustan sellest, et eile õhtul kui kell näitas juba hiliseid õhtutunde ja väljas oli juba pimedaks läinud, hakkasin ma rattal õli vahetama. See ju iseenesest ei ole midagi hullu, aga kui minna veel kaugemale ajas tagasi, siis meenub, et kevadel õli vahetades ei tahtnud õlikork hästi pidama jääda. Siis see juhtuski, nii kui korgi lahti keerasin, tuli õliväljalaskeavast õlikork koos keermega välja. Paha, meenus kohe see, kuidas kevadel Maria rattaga sama asi juhtus. Nagu ikka sellistes omamoodi ebamugavates olukordades püüan analüüsida, mis ma sellest õppima peaksin. Järeldus: edaspidi ei vaheta ma enam ise õli, vaid viin ratta sinna, kus on momentvõti, sest nagu kõlab klassika, siis peaks õlikorki keerama just sellise tugevusega, et puruks ja pool ringi tagasi.
Hommikul saatsin tööjuurde sõnumi, et jään veidi hiljaks. Pakkisin asjad ratta peale, sest oli selge, et siin pole midagi oodata ja aega kaotada, tuleb loota, et ehk leiab Motohoov mu jaoks pisikese aja, et see "väike" minu põhjustatud probleem ära likvideerida. Et mitte liialt õlil tühja lasta tilkuda, panin riidesse ja valasin vahetult enne sõitma hakkamist õli rattasse ja otse Motohoovi. Andsin Erikule teada oma tagasihoidlikust soovist julgemata lisada, et see võiks kella 12ks valmis saada. Erik ütles, et järjekorrad on 14ndani ja see tähendas mitte kellaaega vaid kuupäeva. Helistasin Alarile ja tervitasin teda hommikul kell 9 samade sõnadega nagu ta naljatades ükspäev mulle helistas: "Ma ei saa reisile tulla!". Ainuke vahe tema kõnega oli, et ta tegi nalja (sest tal polnud pükse), aga mu ütlemise taga oli veidi vähem nalja. Siis oli selge, et tuleb paluda Alari ja Vivi rataste ihuarst Voltsi. Selgus, et Volts oli nõus ratta ette võtma, sest reis ju paari tunni pärast ees. Margus ja Jüri tögasid, et see mul juba harjumuseks saanud ratas vahetult enne reisi ära lõhkuda. Siiski andsid nad veel viimased õpetussõnad kaasa ning lisasid, et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saame tehtud, kasvõi õhtuks. See luges palju ja andis juba ka palju lootust.
Sõitsin Jaamamõisasse Põletajate klubi juurde, kus Volts mind juba ootas. Korki lahti korkides selgus, et keere on tõesti kehv, aga keere on tegelikult oluliselt sügavam kui õlikork. See andis idee, et siia oleks ju lihtsalt pikemat õlikorki vaja. Proovi mõttes keeras Volts takukoonla ümber õlikorgi ja proovis seda ratta külge, siis jäi see sinna enamvähem kinni. Et Motohoovi võetud kõne peale pikemat õlikorki ei leidnud, siis tõmbas Volts õlikorgi ümbruse veel omakorda hermeetikuga kinni ja mitte ainult, vaid ta viimistles selle ka väga kenasti tati ja paberitüki abil ära. Minu päeva kõige toredam hetk oli see kui ta ütles: "Sõida ja kui see nüüd pidama jääb, siis sõida rahulikult reis ära, ära selle korgi peale mõtle ja tegeleme selle asjaga peale reisi uuesti".
Hüppasin veel kiirelt Baltic Poltist läbi ja sain sealt soovitud poldi (küll veidi pikema, aga see polegi nii oluline) ja meenus, et õlitase on ka peale sõitu veidi madalam kui peaks, hõikasin Raivole, et ta pooliku õlipudeli ka kaasa haaraks.
Jõudsin 11:30 tööjuurde. Selline oli minu poolt töökaaslastele pakutud tapas, mis oli omakorda mulle ka hommikusöögi eest.
Sõitsin kella 12 ajal Alari ja Vivi juurde ja jäime Raivot ootama. Ka Janis tuli Raivot ootama. Täpselt 13:06 Raivo tuli ja selgitas, et ta hilines kokkulepitud kella 13sele väljasõidule, sest kass hüppas tuppa ja ronis voodi alla kõige kaugemasse nurka. Vaene vanemateta laps, nüüd on Kratt 2 nädalat õuekass, ehk keegi vahepeal laseb ta tuppa ja annab süüa. Start 13:15 Supilinnast:
Poole kahe ajal saime linnast välja ja võtsime suuna Valga poole. Olles juba tükk aega sõitnud, pidasime 2 km pärast starti kinni, sest mul meenus, et puuduolev õli oli endiselt Raivo kohvris, mitte mu ratta karteris. Edasine sõit kulges sujuvalt ja ilm oli mõnus - ei liiga palav ega liiga märg. Et mu ratta paak on endiselt ainult 12 liitrit, siis kasutasin iga võimalust tankimiseks ja täna upitasin kütusetoru paaki 5 korral. Võrdluseks: Alar tankis 2 korda, Raivo ja Vivian 3 korda.
Kella 18 ajal 200 km enne sihtkohta jõudmist lubasime Bauskas endale pisikese puhkepausi, tassi kohvi, natuke pähkleid ja külastuskäigu tualettruumi. Sel aastal teeme transiidipäevadel võrreldes eelmise aastaga selle teisiti, et püüame päeval võimalikult kiiresti ilma pikemat lõunat tegemata edasi jõuda, sellega sõidupäeva lühema teha ka õhtul selle arvelt puhkamise aega juurde saada.
Jõudsime peale 7,5 tundi ja 500 km Kaunasesse. Ratta kellade järgi oli sõiduaega 6,5 tundi, mis tähendab, et suutsime 5 korda tankida ja puhata terve tunni jooksul. Igati tubli päev!
Nüüd oleme Timejas hotelli all asuvas kõrtsus ja naudime õhtusööki.
Vivian peab ka blogi
https://aun.ww.ee/blog/viv/
Päeva kõrghetked:
Vivian - lõunasöök Bauskas tsiklisadulale kaetud lõunasöögilauale ja tuttav deja vu ja samas kindlustunne
Raivo - istumine õhtusöögilauas ja puhkuse algus
Kärt - Volts tegi mu ratta korda
Alar - teel olemise tunne, reisi alguse tunne, teistsugune ja hea tunne.
No comments:
Post a Comment